Tahame, et Eesti koolis töötaks vaid parimad õpetajad!

 

Avatud on analüüsi- ja uuringutoetuste konkurss 16. märts 2011

eduko  
2011. aastal saab Eduko analüüsi- ja uuringugrante taotleda vaid etteantud teemadel, milleks on üleminek eestikeelsele õppele, riiklike õppekavade rakendamine, Eesti PISA kontekstis ja põhikooliõpetajate identiteet. Taotlemise tähtaeg on 18. aprillil 2011.

 
Doktoriõppe ja uuringute töörühma ettepanekul oodatakse tänavu Eduko uuringutoetuste konkursile ainult töörühma poolt sõnastatud ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud lähteülesannetele vastavaid taotlusi.

Taotlusvooru eelarve on 64 000 eurot (1 001 382,40 krooni). Hindajatel on õigus jätta mõnel väljakuulutatud teemal ka toetus välja andmata.


Taotlusi võetakse vastu ühes voorus, tähtajaga 18. aprillil 2011 kl 16.00. Taotlused tuleb saata digitaalselt allkirjastatuna aadressile katrin.kiisler@archimedes.ee. Kui taotlus soovitakse esitada paberil allkirjastatuna, peab ülaltoodud kellaajaks Eduko büroosse jõudma taotluse lõplik fail ja allkirjastatud taotlus kandma tähtajana välja kuulutatud kuupäevaga postitemplit.


Taotlus võetakse hindamisele siis, kui see vastab ühele püstitatud lähteülesannetest ja taotluse esitaja on hiljemalt 1. aprilliks 2011 andnud Eduko büroole teada nii oma kavatsusest konkursil osaleda kui valitud teemast. Eduko büroo teavitamiseks tuleb saata e-mail aadressile katrin.kiisler@archimedes.ee.    


Lähteülesanded 2011


1.     Analüüsigrant: Üleminek eestikeelsele õppele 

Analüüsi eesmärk: üleminekuprotsessi kaardistamine, seda toetavate ja takistavate asjaolude väljatoomine, lahenduste pakkumine tekkinud murekohtade osas. 


Küsimused: millised on üleminekuga edukalt hakkamasaavad koolid, millised nõrgad ja probleemsed? Mis iseloomustab ühtesid, mis teisi? Millised probleemid on tekkinud õpetajatel ja koolijuhtidel, kuidas tuleks neid aidata (koolitused, kogemuste vahetus, abimaterjalid vms)?    


Soovitatavad taustaandmed: kooli-ja koolipiirkondade statistika, sh lapsevanemate demograafilised ja sissetuleku andmed KOV tulumaksu tulu järgi jms. Soovitatavad uurimismeetodid: intervjuud koolijuhtide ja õpetajatega, fookusgrupid, ekspert-hinnangud.  Valim: haarab üleminekuga seotud olulisi piirkondi (Tallinn, Kirde-Eesti, maakonnalinnad).  Analüüsi maksimaalne abikõlblik summa on 20 000 eurot.


Lisainfo: Maie Soll, maie.soll@hm.ee  


2.     Analüüsigrant: Riiklike õppekavade rakendamine

Analüüsi eesmärk: kirjeldada  põhikoolis õppekava uuendustest tulenevate muutuste läbiviimist ning teha sellest lähtuvad ettepanekud ja soovitused poliitikakujundajatele ja õpetajate täienduskoolituse läbiviijatele kooli õppekava paremaks rakendamiseks. Anda koolidele soovitusi õppekavaarendustöö tõhustamiseks.


Küsimused: kuidas kool käitus õppekava kokkupanemisel? (näiteks: kas alustati uut protsessi või võeti vanad õppekavad ette ja neid modifitseeriti?) Milline oli õpetaja roll kooli õppekava koostamisel, kas õpetajad vajasid selleks abi (koolitust)? Kas kasutati välist abi (nt teised koolid, kogukond, KOV jne), milline oli õpetajate  koostöö, kas saadi uuendustega hakkama?


Soovituslikud meetodid: intervjuud, fookusgrupid õpetajate ja koolijuhtidega. Analüüsi maksimaalne abikõlblik summa on 20 000 eurot.


3.     Analüüsigrant: Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid.

Analüüsi eesmärk: hinnata Eesti kooli olukorda ja arenguid  Pisa 2009 andmete põhjal.


Küsimused: millises osas on Eesti edenenud, kus mitte? Kuidas seletada muutusi loodusainetes ja matemaatikas, mis võiks olla muutuste võimalikud põhjused ja tuleviku ohud PISA tulemuste ja teaduskirjanduse põhjal? Millele peab kindlasti reageerima? Muutused Eesti  haridussüsteemis ja nende võimalik mõju?


Andmestik: PISA tulemused kooliti, EHISe andmed täienduskoolituse kohta. Analüüsi maksimaalne abikõlblik summa on 12 000 eurot.


4.     Uuringugrant: Põhikooliõpetaja identiteet

Uuringu eesmärk: tuvastada põhikooliõpetaja identiteedi olulisi tunnuseid, toetudes õpetajate enesehinnangutele ja õpilaste hinnangutele.


Küsimused: kellena tunnevad end põhikooli III astme õpetajad? Kuidas kirjeldavad põhikooli III astme õpetaja positiivse identiteedi kandjad selles kooliastmes töötamise eripära? Kuidas teevad seda negatiivse identiteedi kandjad (eelistaksid piirduda I-II või gümnaasiumiastmega, annavad III astmes tunde olude sunnil)? Kas õpetajad eelistavad õpetada ühte ainet (missugust?) erinevates klassides ja astmetes või mitut ainet samadele õpilastele III kooliastmes? Milliseid eeliseid neil võimalustel nähakse? Milliseid õpetajaid hindavad III kooliastme õpilased? Kas see langeb kokku õpetajate enesehinnangu jagunemisega?


Andmeallikad: taustaandmed (EHIS, eelarved), küsitlused, intervjuud, fookusgrupid, A.Toomela uurimused jm. Tulemus: soovitusi õpetajate esmaõppeks ja täiendus-koolituseks, ka gümnaasiumide lahutamise kontekstis. Uuringu maksimaalne abikõlblik summa on 20 000 eurot.


Taotlusdokumendid leiate meie veebilehelt. 

 

Taotlemisega seotud küsimustes aitab teid Katrin Kiisler  (katrin.kiisler@archimedes.ee).

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Nimi: E-mail:    
Vastus:
Email again:
Programmi raames läbi viidud haridusuuringud võtab kokku Eduko uudiskiri nr 7. Lõpparuanded leiate siit

Tähistasime oma edukat koostööd Hariduse koostööpäevadel!!

Vaata lisa koostoopaevad.archimedes.ee 

Jäädvustas: Joonmeedia OÜ