Tahame, et Eesti koolis töötaks vaid parimad õpetajad!

 

Eduko nõukoja esinaine asub Tallinna Ülikooli arendusprorektori ametikohale 02. mai 2011

eduko  

Erinevalt praegusest rektoraadist kaasab tulevane Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land alates mai keskpaigast oma meeskonna töösse ka arendusprorektori. Nimetatud kohale asuv praegune Haapsalu Kolledži direktor ja Eduko nõukoja esinaine Eve Eisenschmidt jagas oma mõtteid ülikooli arendusvaldkonnast.

 

Missugused valdkonnad või küsimused vajavad järgnevate aastate jooksul ülikoolis strateegilist arendust?

Ülikooli strateegilisi arenguid tuleb vaadelda kahes perspektiivis: ülikoolist väljapoole ja ülikooli sisse. Et käituda strateegiliselt väljapool − Eesti haridussüsteemis ja rahvus-vahelisel areenil −, peavad kodus asjad korras olema. Tallinna Ülikool on viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud, ta on kasvanud nii arvuliselt kui ka tegevusvaldkonniti, toimunud on akadeemiliste struktuuriüksuste reform, mille tulemusena on tekkinud üle kahekümne iseseisva ning eripalgelise, oma identiteediga või alles selle kujundamisega tegeleva miniorganisatsiooni.

 

Oluline strateegiline samm on ülikooli identiteedi tugevdamine. Olenemata paljudest suhteliselt iseseisvatest üksustest peab ülikoolis valitsema ühistunne, et töötajad oleksid oma ülikoolile lojaalsed, väärtustaksid siin töötamist ja oleksid valmis panustama ülikooli arengusse. See ei sünni üleöö ja seda ei saa kehtestada eeskirjade või määrustega. Küll aga on järjekindla arengu kavandamise, tulemuste hindamise ja personalitööga, sh motivatsiooni toetamisega, võimalik saavutada selgus ülikooli eesmärkides ning kaasata ülikooliperet nende realiseerimisse.

   

Ülikooli tegevuse laienemise tõttu eelkõige rahvusvahelisel tasandil on muutunud keskteenistuste ülesanded, juurde on tekkinud lisakohustusi ja kohati toimub eri üksustes dubleerivaid tegevusi, mõned ülesanded on aga kahe silma vahele jäänud. Keskteenistuste ülesannete täpsustamine ja nende üksuste tugevdamine on teine oluline samm, et tagada head tingimused õppe- ja teadustööks.

 

Ülikooli strateegia väljapoole peab lähtuma meie identiteedist. Meie ülikool on interdistsiplinaarne, mis on ühelt poolt plussiks, teisalt võib osutuda miinuseks, kui me ei oska oma eripära arusaadavalt nähtavaks teha. Ekspansiivse arengu aeg on tõenäoliselt läbi ja meilt oodatakse selgust, millistes tegevusvaldkondades oma kompetentsi arendame. See sõltub ka meie rahvusvahelistest partneritest ja valmidusest rahvusvaheliselt töötada, sest peame seadma eesmärgiks olla rahvusvaheline kompetentsikeskus valdkondades, mida otsustame arendada, mitte vähemat. Siinjuures ei ole mõeldav, et nii väikeses riigis killustame ressursse ja ei tee omavahel koostööd.

 

Milliseid arenguid loodate näha ülikooli koostöös riigi, Tallinna linna ja teiste omavalitsustega?

Olen töötanud 13 aastat regionaalses kolledžis, kus koostöövõrgustike arendamine oli esmatähtis, ning loodan oma kogemusi uues ametis kindlasti kasutada. Tallinna Ülikool on oma arengukavas võtnud vastutuse ühiskonnas toimuva eest. Tegeledes tõsiselt riigi kitsaskohtadega ja pakkudes teadmistepõhiseid lahendusi, oleme usaldusväärsed partnerid nii riigiasutustele kui ka omavalitsustele. Meil on kompetents, kuid rohkem tuleb panustada, et luua meie teadmistele laiem kõlapind ja pidada diskussioone partneritega. Nende huvide ja vajaduste väljaselgitamine peab olema pidev tegevus.

 

Kuna oleme Tallinna Ülikool, peab Tallinna linna areng meil eriti südamel olema. Linnaruumis peab olema tunda, et siin on Tallinna Ülikool. Tallinna kui ülikoolilinna kuvandit tuleb kujundada koos teiste ülikoolidega, kes siin tegutsevad.

 

Tallinna Ülikooli üks alustala on õpetajaharidus. Missuguseid muutusi ootate selles valdkonnas nii ülikoolis kui ka riiklikul tasandil?

Õpetajaharidus on riigi strateegiates saanud tähtsa koha, olgu tegemist IT-valdkonna arengute või majandusvaldkonna arengukavadega. Õpetaja kujundab tulevasi põlvkondi ning nii ka meie ülikooli tulevasi üliõpilasi ja teadlasi. Õpetajaharidust ei käsitleta enam teisejärgulisena ja see on oluline nihe riiklikul tasandil. Kuigi ameti prestiiži kujundavad paljuski õpetajad ise, on ka õpetajate koolitajatel suur osa tulevaste õpetajate mõtteviisi kujundamisel.

 

Meie ülikoolil on ajalooline roll õpetajahariduse pakkumisel ning ülikool peab suutma hoida väga head õpetajakoolituse taset. Tugeva identiteediga õpetajad ei hala vähemotiveeritud õpilaste ja halva hariduskorralduse üle, vaid pakuvad lahendusi ja tegutsevad. Mul on hea meel näha, et õpetajakoolituses on oluliselt tihenenud koostöö struktuuriüksuste vahel, toimub õpetajakoolituse kompetentsi koondumine, tekivad valdkondlikud didaktikakeskused, on tekkinud ja tõenäoliselt tekib juurde haridusvaldkonna uurimisrühmi. Ressursi koondumine võiks õpetajahariduse edendamisel olla märksõnaks nii meie ülikooli sees kui ka riiklikult.

 

Allikas: http://www.tlu.ee/?LangID=4&CatID=3513&ArtID=10404&action=article

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Nimi: E-mail:    
Vastus:
Email again:
Programmi raames läbi viidud haridusuuringud võtab kokku Eduko uudiskiri nr 7. Lõpparuanded leiate siit

Tähistasime oma edukat koostööd Hariduse koostööpäevadel!!

Vaata lisa koostoopaevad.archimedes.ee 

Jäädvustas: Joonmeedia OÜ