Tahame, et Eesti koolis töötaks vaid parimad õpetajad!

 

Harjutuskool toob nihke pedagoogilisse praktikasse 15. mai 2012

eduko  

Ligikaudu kaks aastat arendatud harjutuskoolide idee hakkab lõpuks ilmet võtma ning ootab sügisel reaalset testimist. Kontseptsiooni, mis peaks tooma tuntava nihke pedagoogilisse praktikasse, peavad vajalikuks kõik harjutuskooliga seotud inimesed nii ülikoolis, üldhariduskoolides kui ka ministeeriumis.

 

Margus Pedaste, TÜ Pedagogicumi juhataja kt

 

Kontseptsiooni arendamiseks tutvuti Eduko programmi toel Soome ja Hollandi kogemustega. Eelmise aasta kevadel valmis sotsiaal- ja haridusteaduskonna eestvõttel harjutuskoolide kontseptsiooni esimene kavand. Sügisel kohtusid TÜ partnerkoolid ja Pedagogicum, koos arutati pedagoogilise praktika tugevuste ja nõrkuste üle ning pakuti välja ideid. Harjutuskooli vaadeldi kui lahendust, mis toob pedagoogilisse praktikasse nihke, millist pole nähtud vähemalt viimase paarikümne aasta jooksul. Koolidest saadud mõtteid tutvustas Pedagogicum ülikoolis ning aruteludele tuginedes peeti harjutuskoolide väljaarendamist väga oluliseks.

 

Eelmise aasta lõpus võttis TÜ Pedagogicumi nõukogu vastu aineõpetajate pedagoogilise praktika uue üldjuhendi ja praktika töövoogu kirjeldava dokumendi ning kinnitas õpetajahariduse arengukava, milles seisab oluline punkt harjutuskoolide kontseptsiooni väljaarendamisest ja rakendamisest.

Õpetajahariduse arengukavale tuginedes moodustati töörühm harjutuskoolide kontseptsiooni väljatöötamiseks. Tegevuse juhina alustas tööd koolijuhtimise kogemusega Vallo Reimaa. Töö tulemusi tutvustati tänavu 17. aprillil toimunud seminaril, kus osales ligi 50 koostööhuvilist ülikoolist, koolidest, Archimedesest ning haridus- ja teadusministeeriumist.

Nüüdseks oleme jõudnud arusaamani, et meil on lisaks ühele-kahele harjutuskoolile tarvis ka tavalisi praktikakoole. Seega vajame harjutus- ja praktikakoolide võrgustikku. Miks on vaja võrgustikku, mis on harjutus- ja mis praktikakool, millised ootused on koolide õpetajatele ning mis on varem takistanud taoliste ideede teostamist – sellest kõigest nüüd lähemalt.

Eestis on viimaste aastate otsustega liigutud põhikooli ja gümnaasiumi erinevuste rõhutamise ja väljaarendamise teed. Sellele osutavad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, uued riiklikud õppekavad ja riikliku haridusstrateegia kavand. Selge on, et pedagoogiline praktika peab toimuma põhikoolis ja gümnaasiumis eraldi, aga koolide mitmekesisus tuleneb ka sellest, et meil on kutsekoolid, maa- ja linnakoolid, gümnaasiumides arendatakse välja eri õppesuundi, erinev tähelepanu on erivajadustega õppijatel. Seega peame head praktikat soovides tegema koostööd erinevate koolidega – sellest vajadus võrgustiku järele.

Sarnaselt Soome viimase kümnendi arengutele oleme leidnud, et praktikat ei tohiks korraldada üksnes harjutuskoolis, vaid ka täiesti tavalistes koolides. Seega peab iga üliõpilane jõudma praktikale vähemalt kahte kooli. Harjutuskool oleks eristaatuses praktikakool, mis teeb praktika kõrval oma põhitööna ka muid õpetajahariduse edendamiseks mõeldud tegevusi koostöös ülikooliga. Harjutuskooli ja ülikooli koostöös peab kujunema ühine õppimis- ja õpetamiskogukond, kus mõlemal poolel on õppiva organisatsiooni tunnused.

Peale pedagoogilise praktika tuleks neis erilistes koolides luua näiteks võimalused õppejõudude praktikaks, tegevusuuringute korraldamiseks ja valmisolek videoülekannete tegemiseks.

Üks olulisemaid harjutuskooli tunnuseid peaks olema piisav hulk õpetajaid-õppejõude. Need on uut tüüpi õpetajad, kelle jaoks arendatakse kutsekojas ilmselt välja omaette kutsestandard. Sel õpetajal on pädevused õpetajahariduse edendamiseks ja aega neid rakendada. Tema tunniandmise koormus on teistega võrreldes oluliselt väiksem ja vabanenud aega saab paindlikult kasutada üliõpilaste ja õppejõudude juhendamiseks, ülikoolis õppetöö tegemiseks, õpetajahariduse teadus- ja arendustööks (õppekavade, õppevara ja metoodiliste materjalide koostamiseks ja katsetamiseks). Praktika osas oleks iga õpetaja-õppejõud n-ö emaks või isaks kahele kuni kolmele üliõpilasele kõigi pedagoogiliste õpingute ajal, aidates neil seostada praktikal kogetut ja ülikoolis omandatut koolieluga.

Kuigi harjutuskoolide idees nähakse palju positiivset, on ka mitmeid probleeme, mis on selle teostamist takistanud.

Takistuseks on olnud esiteks see, et idee rakendamine nõuab senisest suuremat eelarvet. Kuna praegu on harjutuskoolide mudeli väljatöötamine ja rakendamine vabariigi valitsuse tegevuskavas, siis on lootust suuremale riiklikule toele. Ukse ees on tõukefondide järgmine periood, mis annab võimaluse arendada välja harjutus- ja praktikakoolide võrgustik.

Teiseks on Tartu ülikool olnud liialt rahul oma õppetöö ja praktika kvaliteediga, nägemata põhjust muutusteks. Möödunud aastal sai ülikool õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupi magistriõppekavadel õpetamiseks üksnes tähtajalise õiguse. Puudujäägid on ka väheses praktikas ning praktika ja õppeainete seostatuses. Niisiis on väljastpoolt ülikooli meile märku antud, et tegelikult on vaja olulisi muutusi.

Kolmas takistus on see, et ülikooli inimesed ei ole kohati harjunud piisavalt koostööd tegema ei omavahel ega üldhariduskoolide kolleegidega. Pedagogicumi asutamine ja Eduko programm on toonud kaasa väikese, kuid olulise muutuse. Ühiselt on valminud õpetajahariduse arengukava, toimub õppekavade arendus, olukorra analüüs ja korraldatakse konverentse. Oleme kokku leppinud, et vajame suuremaid muutusi pedagoogilise praktika väärtustamises, sisus ja korralduses.

Olles suhelnud kümnete ülikooli- ja kooliinimestega, ei tea ma kedagi, kellele ei meeldiks harjutus- ja praktikakoolide võrgustiku idee. Tuleb vaid kokku leppida detailides ja teadusülikoolile omaselt valikuid testida. Selleks oleme esitamas Eduko konkursile taotlust ideede katsetamiseks järgneval kahel õppeaastal koostöös Eesti muusika- ja teatriakadeemiaga, nelja Tartu, ühe Tartumaa, kahe Viljandi ja ühe Tallinna kooliga. Seega liigume koostöö tuules suurte muutuste poole ning loodame, et meie eeskuju ja tulemused innustavad Tartu ülikoolist alguse saanud kontseptsiooni rakendamist üle Eesti. Just nii saame olla meie õpetajahariduse strateegia kohaselt Eesti haridusmõtte arendajad.

 

Allikas: http://www.ajakiri.ut.ee/1157129

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Nimi: E-mail:    
Vastus:
Email again:
Programmi raames läbi viidud haridusuuringud võtab kokku Eduko uudiskiri nr 7. Lõpparuanded leiate siit

Tähistasime oma edukat koostööd Hariduse koostööpäevadel!!

Vaata lisa koostoopaevad.archimedes.ee 

Jäädvustas: Joonmeedia OÜ