Tahame, et Eesti koolis töötaks vaid parimad õpetajad!

 

Haridusuuringute tutvustamine Tartus 26.11 12. november 2014

eduko  
 26. novembril kell 10.30-15.45 toimub Tartus Haridus-ja Teadusministeeriumi saalis nelja õppimist, õpetamist ja õppekava käsitleva uuringu tulemuste tutvustus, kuhu on oodatud haridusametnikud, koolipidajad, koolijuhid, õpetajad ja õppejõud. 
 
Oma osalemisest andke palun teada siin  Registreerimine on avatud kuni 24.11. Rohkem infot tiina.anspal@archimedes.ee 

Päevakava:

kl 10.15-10.30 Saabumine ja kohv

Kl 10.30-10.40 Avasõnad. Eduko raames läbi viidud uuringute ja analüüside tutvustus

Kl 10.40-11.15. ÕpeÕpi uuring (prof Eve Kikas)

Kl 11.15-11.45 LASU uuring (Grete Arro)

11.45-12.30 Arutelu

12.30-13.00 Lõunapaus

13.00-14.15 LoteGüm uuring ja arutelu (prof Miia Rannikmäe)

14.15-15. 30 Õppekava uuring ja arutelu (Rain Mikser)

15.30-15.45. Kokkuvõtted


Pikema kokkuvõtte uuringutest leiate siit 


1. "Õpeõpi" ehk Eesti õpetajate õpikäsitlused ja õpetamispraktikad ning nende seosed õpilaste arengu ja õppimisega

September 2010-august 2014, uuringu juht prof Eve Kikas

Projekti raames analüüsiti erinevate longituudsete kooliuuringute andmeid. Leiti, et 1) matemaatikateadmiste areng kooli alguses võib sõltuda õpetajate uskumustest õppimise ja võimekuse kohta; 2) lapsekesksed kasvatustegevused üldiselt toetavad laste arengut, kuid on osades klassides efektiivsemad kui teistes; 3)  laps-domineerivad kasvatustegevused on eriti ebaefektiivsed klassides, kus laste algsed matemaatikateadmised on madalad; 4) eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste  väärtuseelistused on suhteliselt sarnased; 6) eesti ja soome 1. klasside emakeeletunnid on klassitegevuste juhtimise osas sarnased, kuid soome tundides individualiseeritakse tegevusi rohkem.    

 

 2.„LASU“ ehk lapse arengu süsteemne uuring: subjektiivne heaolu seoses akadeemiliste kognitiivsete ja keskkonnateguritega

September 2009-august 2014, uuringu juht prof Aaro Toomela

Koostöös teiste projektidega viidi läbi kompleksne longitudinaalne õpilaste arengu uuring koolis. Saadud tulemuste alusel avaldati 24 teaduspublikatsiooni. Projekti käigus ja toel saadud andmed on võimaldanud paremini mõista laste arengut koolis nii kongitiivsetes ja akadeemilistes arengu aspektides kui ka mittekognitiivsete protsesside osas. Uuringute tulemused võimaldavad hinnata erinevate õpilase arengu mõõtvahendite efektiivsust probleemide varasel avastamisel ning osutavad võimalustele sekkumistegevuste kujundamiseks. Projekti tulemusena saadi teadmisi selle kohta, milliste teguritega seostuvad õpilase arengu ja subjektiivse heaolu erinevad tahud koolis. Paremini saab mõista õpetaja rolli õpilase heaolus – mis sageli osutub negatiivseks, eriti tagasihoidlikuma vaimse arengupotentsiaaliga õpilastel. Uuringute tulemused võimaldavad paremini korraldada õpetaja tegevusi koolis ja võimaldavad juurutada õpilaste arengu probleemide varase avastamise vahendeid

 

3. „Lotegüm“ ehk loodusteaduslik kirjaoskus gümnaasiumilõpetajate karjäärivaliku mõjutajana

September 2009-mai 2014, uuringu juht prof Miia Rannikmäe koostöös prof Priit Reiskaga

Uuringugrant on esimeseks süstemaatiliseks uuringuks eesti gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) taseme detailsemaks hindamiseks ning LK taset mõjutavate tegurite väljaselgitamiseks. Longituuduuringus testiti üle 4000 õpilase 44 koolist. Kolmeosalise  testiga mõõdeti teadusliku selgituse, probleemide lahendamise ja otsuste põhjendamise oskusi, arusaama teadusest ning oskust koostada mõistekaarte. Lisaks paluti õpilastel hinnata samade oskuste kujundamist loodusainete tundides. Tulemused näitavad, et õpilaste oskuste tase muutub gümnaasiumi jooksul vähe ja ei ole teadmiste mahu juurdekasvuga  kooskõlas. Sarnaselt PISA tulemustele on gümnaasiumis väga vähe neid, kelle teadmised ja oskused  on kõrgeimal tasemel.  Uuringu tulemused seavad kahtluse alla õppekava eesmärkide realiseerumise. Vajalik on senisest süsteemsem õpetajate täienduskoolitus ja ühiskonna huvigruppide tugi õppekava eesmärkide saavutamiseks. Samuti oleks vajalik läbi viia kordusuuring kaasates seekord ka vene õppekeelega koole.

 

 

4. „Õppekava“ ehk koolieelse lasteasutuse ja üldhariduskooli riiklike õppekavade teoreetiliste aluste analüüs ja nende rakendusväärtus osapoolte hinnangul

September 2010-august 2014,uuringu juht Rain Mikser koostöös prof Edgar Krulliga

TLÜ ja TÜ uurijate ühisprojekt selgitas, kuidas hindavad alus- ja üldharidusastme õpetajad ning taasiseseisvunud Eestis riiklike õppekavade valmimise eest vastutanud ametnikud riikliku ja kooli õppekavade kvaliteeti ning arendusprotsessi. Enamik alus- ja üldharidusastme õpetajaist on rahul kehtivate riiklike õppekavade sisu, struktuuri ja arenduspõhimõtetega. Probleeme tekitab riikliku õppekava üldosa sõnastuse keerukus ja ebapraktilisus, ent siiski peavad õpetajad üldosa vajalikuks. Õppekava arendajate seisukohad on ajalooliselt tugevalt polariseerunud. Riikliku õppekava edasiarendamisel vajab tähelepanu õpetajate suurem kaasatus, ent ka selgelt defineeritud vastutus, samuti kursiolek eri riikide praktikatega õppekava arendamisel ja rakendamisel.        




Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Nimi: E-mail:    
Vastus:
Email again:
Programmi raames läbi viidud haridusuuringud võtab kokku Eduko uudiskiri nr 7. Lõpparuanded leiate siit

Tähistasime oma edukat koostööd Hariduse koostööpäevadel!!

Vaata lisa koostoopaevad.archimedes.ee 

Jäädvustas: Joonmeedia OÜ